
Pindpinevus
- Super User
- Nõuanded
Vedelike üheks olulisemaks omaduseks on pindpinevus. Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude.
Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana).
Miks tilgad? Kuidas nad koos püsivad? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga? Pindpinevus on nähtus, mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga. Kui ainult gravitatsiooni ei oleks - meie jaoks tavalistes tingimustes saab see ju ilma probleemideta pindpinevusest jagu ning paneb näiteks supi kenasti kaussi. Ühesõnaga, poleks gravitatsiooni, oleks ookean ümmargune.
Niisiis, füüsikaliselt on pindpinevus vedeliku pinna nähtus, mille tõttu pind käitub nagu elastne kile. See kile võimaldab putukatel, nagu vesijooksiklastel liikuda vee pinnal ja tekitada muuhulgas ka kapillaarsusnähtuse.
Valame klaasi külma vett ja paneme sinna kirjaklambri. Klamber jääb veepinnale. Lisades tilgakese nõudepesuvahendit pindpinevus väheneb ja klamber upub
Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu. Kui vette lisatakse pesupulbrit (kemikaali, mis sisaldab detergente e. pindaktiivseid aineid) siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini. Ka temperatuuri tõus vähendab pindpinevust.